Äripäev, 22.04.2008, http://www.aripaev.ee/3929/arv_kolumn_uus_392901.html
Mart Laari poolt välja käidud idee, et Eesti riigi jaoks valmis meisterdatud it-rakenduste eksportimine väärib tõhusamat koostööd firmade ja riigi poolt, on igati kiiduväärt. Kodumaisel kapitalil arendatud ID-kaardi süsteem, kodanikuportaal x-tee, interneti teel täidetavad tuludeklaratsioonid ja kõikvõimalikud registrid on vaid mõned kasulikud ja vajalikud valmis meisterdatud lahendused – viimase 10 aasta jooksul on Eestis valmis arendatud iga e-arengut alustava riigi infotehnoloogiliste lahenduste stardipakett. Töökogemus ja väljaõppinud spetsialistid ootavad, et liikuda edasi kõrgemat lisandväärtust loovatele positsioonidele. Ka potentsiaalsete klientide puudust ei maksa karta. Alustame loetelu kas või ELiga liituda soovijatest, lõpetades infotehnoloogilselt vähemarenenud maailma paikadega Aafrikas ja Lähis-Idas. Teadmised ja kogemused, kuidas ja mida juurutada, on siinsetel it-firmadel olemas. Ekspordiõnnest on puudus vaid seadusemuudatused, mis Eesti riigi vahenditega juba valmis tehtud lahendusi edasi lubaksid müüa.
Seadusemuudatuse soojendava valguse taustal saaks uue tuule purjedesse pikalt kõneldud ettevõtete ekspordiplaanide turgutamine, mis praeguse majanduskasvu aeglustumise käigus just teravalt riigi huviorbiiti tõusnud on. Lihtsast sammust tõuseks enam tulu kui lennupiletite ja konverentside finantseerimisest otseste eksporditoetuste näol. Kopsakamat maksutulu laekuks riigikassasse ka kasvavatelt it-ettevõtetelt. Kasu sünniks kõigile osapooltele. Mida siis teha?
Kood vabaks
Kõigepealt tasuks koodide peremehel virtuaalses varaaidas pisut ringi vaadata. Kokku koguda arvukates ministeeriumides peidus olev kompaktne nägemus nii teradest kui sõkaldest. Kokku koondada taasiseseisvumisperioodist alates riigi tarvis loodud it-rakenduste loetelu.
Järgmine samm kannaks eespoolkirjeldatud stsenaariumi korral nime “Koodid vabaks!” Viigu siis riigi initsiatiivil loodud lahenduse välja siis kes tahes. Peaasi, et suurenenud ekspordikäibest ka Eesti Vabariigi kukkur osa saaks. Plaan on uljas, aga mis siin salata - kodumaa sisene konkurents on suures plaanis siiski möödanik. Maailmas hakkamasaamiseks tuleb mudatiigi asemel meres ujuma õppida. Mida suuremat koostööd siinsed ettevõtted selleks tegema peavad, seda parem. Pikas perspektiivis sünniks selgade kokku panemisest tugev koostööharjumus ning päeva lõpuks sünniks kasu kõigile osalistele.
Jagajale näpud?
Kui it-firmasid motiveerib laienemismõtteid mõlgutama suurenevad käibe- ja kasuminumbrid, siis mis kasu saaks “koodid vabaks” mõtteviisist kogu ettevõtmise initsiaator, Eesti riik?
Tõde peitub kesktees. Üks, mis selge: laskmata karu nahka potentsiaalse eksporditulu protsendina it-firmade poolt riigile välja lubada oleks ennatlik. Üks ühele Eestis toimiva rakenduse üleviimine Moldovasse või Kirgiisiasse ei ole juba erinevast keele- ja kultuuriruumist tulenevalt võimalik. Arvestada tuleb nii konkurentsitingimuste kui muude ettenägematustega. Ennustused tuludest ja kuludest ei pruugi seega vett pidada. Mis siis teha?
Ühe võimalusena paistab it-firma poolt vaadates reaalse võimalusena ka partnertehing. Teisisõnu oleks välismaale müüdud Eesti riigi poolt ammustel aegadel tellitud rakenduse tarkvara uuem, parem ja täiustatud versioon, mida tarkvarafirmad välismaale müüsid, kodustele tasuta. Lisaks eespoolmainitule võiks riigi tegutsemisvalmidust tagant lükkama ainuüksi kohalike ettevõtete ekspordi kasvatamise soov. Mida paremini läheb ettevõtetel, seda rohkem teenivad töötajad ja suureneb riigi maksutulu. Au ja tuntust võiks poliitilisel areenil koguda ka välissuhete arendamise võtmes.
Operatiivse tegutsemise juures võiks juba olemasolevate ressursside pealt edasi liikudes Eesti it-turu ca miljardi kroonisele kogukäibele kolme aasta jooksul juurde lisanduda 1/3 ja selge alternatiivi saaks Regio juhi Teet Jagomägi poolt pilatud it-firmade nn riigi tissi otsas rippumine. Poleks paha?
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment